NotarBook Priidu selgitab millised uued võimalused andsid 24. mail jõustunud seadusemuudatused korteriühistutele.
Tallinna notar Priidu Pärna selgitab Maalehes, MILLISED UUED VÕIMALUSED ANDSID 24. MAIL JÕUSTUNUD SEADUSEMUUDATUSED KORTERIÜHISTUTELE.
Koroonakriisi tõttu võimaldatakse sel aastal korteriühistutel, kes pidid esitama majandusaasta aruande registripidajale 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitada aruanne hiljemalt tänavu 31. oktoobril.
Kevad on aeg, kus korteriühistud peavad üldkoosolekuid ja kiidavad heaks eelmise majandusaasta aruande. Koroonakriis muutis selliste koosolekute korraldamise võimatuks, kuna ühistutel on reeglina palju liikmeid ja nende füüsiline kokkusaamine oli eriolukorrast tulenevalt piiratud.
Seadusandja asus kärmelt otsima lahendust, kuidas nii äriühingud kui ka mittetulundusühingud saaks koosolekuid korraldada elektrooniliselt. Vastavad muudatused jõustusid 24. mail.
OTSUSED KOOSOLEKUT KOKKU KUTSUMATA
Tegelikult olid korteriühistud tulenevalt 2018. aastal jõustunud uuest korteriomandi- ja korteriühistuseadusest paremas olukorras kui mitmed teised ühinguliigid.
Nimelt võimaldas seadus otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Juhatus võis saata üldkoosoleku otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama oma seisukoha.
Kui korteriomanik ei teatanud nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
Hääletustulemuste kohta koostas juhatus hääletusprotokolli. Sellist koosoleku läbiviimist kasutasid paljud ühistud ka enne 24. mai muudatuste jõustumist.
Uue muutunud seaduse kohaselt võib juhatus saata otsuse eelnõu kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga) korteriühistu liikmetele otsustamiseks ja nood peavad seitsme päeva jooksul esitama samas vormis oma seisukoha. Põhikiri võib seisukoha esitamiseks ette näha pikema tähtaja. Mittehääletamist ei loeta enam vastuhääletamiseks. Ka sellisel koosolekul kehtivad kõik tavapärased kvoorumija hääletamisnõuded, s.t oma seisukoha peavad esitama vähemalt pooled ühistu liikmetest.
KrtS § 21 kohaselt on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest. Suurema poolthäälte nõude võib ette näha põhikirjaga ning põhikirja enda muutmiseks on vaja 2/3 hääletanute poolthääli. Kui otsuse eelnõud olid saadetud liikmetele välja enne 24. maid, kohaldatakse otsuste vastuvõtmisele enne seda kuupäeva kehtinud hääletuskorda.
ÜLDKOOSOLEK VIDEOSILLA ABIL
Teine oluline muudatus on võimalus pidada kõigil ühingutel üldkoosolekut ja ka muid juhtimisorganite koosolekuid videosilla abil. Selleks täiendati tsiviilseadustiku üldosa seadust §-ga 33(1).
Enam ei pea juriidiliste isikute organi koosolekul ilmtingimata füüsiliselt kohal olema, vaid korraldaja (juhatus) saab otsustada, kas pidada koosolekut füüsiliselt või osaliselt või tervikuna elektrooniliste vahendite abi.
Koosoleku elektrooniline läbiviimine on lubatud reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab osalejal koosolekut jälgida, sellel sõna võtta, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.
Koroonaperiood tõi igapäevaselt kasutusele Zoomi, Teamsi, Skype'i jms veebikonverentsi keskkonnad. Muus osas tuleb järgida koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel samu nõudeid mis füüsiliste koosolekute puhul.
Nii tuleb koosolek kutsuda kokku nõuetekohaselt tähtaegu järgides, tuleb kontrollida koosolekul osalejate isikusamasust ja esindajate esindusõigust ning koosoleku kohta tuleb koostada ja osalejatele edastada protokoll. Selline koosolek võib olla 100% elektrooniline või siis kasutab veebikeskkonda vaid muist osalejaid ja teised istuvad koosolekuruumis Elektrooniliste vahendite kaudu osalejad kannab protokolli koosoleku protokollija. Kes osalevad kohapeal, kirjutavad alla osalejate nimekirjale füüsiliselt. Kuigi videokonverentsi platvormid ei võimalda veel isikusamasuse tuvastamist ega sisalda e-hääletusvõimalust, peab juhatus selle siiski korraldama.
Suurema e-osalejate arvu puhul võib see olla päris aeganõudev (isikute tuvastamine ja nende käetõstmise jälgimine).
Täpsema koosoleku läbiviimise korra peab määrama juhatus, lähtudes kasutatava elektroonse keskkonna võimalustest.
Oluline on rõhutada, et kõik ülalnimetatud võimalused on sätestatud seaduses ning nende kasutamiseks ei pea neid korteriühistu põhikirjas üle kordama. Küll aga võib põhikirjaga sätestada piiranguid nende kasutamisele või täpsustada nende kasutamise korda, sealhulgas videosilla abil hääletamise välistada.
ARUANNE 31. OKTOOBRIKS
Kolmas osa muudatusi on seotud tähtaegade edasilükkamisega, kuna üldkoosolekute läbiviimine on olnud keeruline. Kui korteriühistu peab esitama registrile üldkoosoleku heakskiidetud majandusaasta aruande, siis tuleb seda teha kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist (reeglina 1. juuliks).
Eriolukorra tõttu võimaldatakse sel aastal korteriühistutel, kes pidid esitama majandusaasta aruande registripidajale 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, esitada aruanne hiljemalt 2020. aasta 31. oktoobril.
Samuti, kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse see seadusega pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. ... See more
